Glütsiin: mis see on, milleks seda vaja on ja kust seda saada?

Glütsiin on üks lihtsama ehitusega aminohappeid, kuid samal ajal osaleb see paljudes organismi jaoks olulistes protsessides. Seda vajatakse valkude sünteesiks, see on oluline kollageeni koostisosa, osaleb närvisüsteemi toimimises ning mitmetes biokeemilistes protsessides, mis toimuvad organismis iga päev.

Glütsiin on pälvinud teadlaste tähelepanu ka seoses une, taastumise ja ainevahetusprotsessidega. Seetõttu on sellest aminohappest saanud viimastel aastatel populaarne koostisosa toidulisandites.

Aga mida me glütsiini kohta tegelikult teame? Millist rolli see organismis täidab ja kas glütsiini on vaja täiendavalt toidulisandina tarbida?

Mis on glütsiin?

Glütsiin on aminohape, mida inimorganism suudab ise sünteesida. Seetõttu kuulub see mitteasendamatute aminohapete hulka.

Aminohapped on valkude ehitusplokid. Neid on vaja kudede moodustamiseks ja säilitamiseks ning nad osalevad paljudes ainevahetusprotsessides.

Glütsiini eripäraks on selle väga lihtne molekulaarne struktuur. Vaatamata sellele täidab see organismis mitmeid erinevaid ülesandeid. Glütsiini kasutatakse valkude sünteesiks, see on oluline kollageeni koostisosa ning osaleb kesknärvisüsteemi toimimises.

Organism suudab glütsiini ise toota, kuid osa sellest saadakse ka toidust.

Millist rolli mängib glütsiin organismis?

Glütsiin osaleb mitmetes olulistes bioloogilistes protsessides.

1. Valkude ja kollageeni süntees

Üks glütsiini tuntumaid rolle on selle osalemine valkude struktuuride moodustamises.

Eriti palju leidub glütsiini kollageenis — valgus, mis on sidekoe oluline struktuurne osa. Kollageeni leidub nahas, kõhredes, kõõlustes, sidemetes ja teistes kudedes.

Seetõttu saame glütsiini loomulikul viisil toidust, mis sisaldab valke ja kollageeni.

Samas ei tähenda see, et glütsiini tarbimine iseenesest suurendaks automaatselt kollageeni tootmist. Kollageeni süntees sõltub paljudest toitainetest ja bioloogilistest protsessidest.

2. Glütsiin ja närvisüsteem

Glütsiin toimib neurotransmitterina ehk ainena, mis osaleb närvirakkude vaheliste signaalide edastamises.

Kesknärvisüsteemis täidab glütsiin peamiselt pärssivat rolli. See tähendab, et ta osaleb teatud närvisignaalide aktiivsuse reguleerimises.

Huvi glütsiini vastu seoses närvisüsteemiga on seotud ka uuringutega, milles vaadeldakse selle võimalikku rolli unes, kognitiivses funktsioonis ja subjektiivses väsimustundes.

Täiskasvanutega tehtud uuringute süstemaatiline ülevaade näitas glütsiini võimalikku positiivset mõju mõnele närvisüsteemi toimimisega seotud näitajale. Samas märkisid autorid, et tervetel inimestel, eriti une kohta tehtud uuringud, olid üldiselt väikesed ning neil esines metodoloogilisi piiranguid. Seetõttu on vaja suuremaid ja kvaliteetsemaid uuringuid.

Glütsiin ja uni

Uni on üks peamisi põhjuseid, miks inimesed glütsiini vastu huvi tunnevad.

Mitmes väikeses uuringus on uuritud glütsiini tarbimist enne magamaminekut. Mõnes uuringus teatasid osalejad une kvaliteedi teatud näitajate paranemisest ja väiksemast päevasest unisusest.

Üks võimalik mehhanism on seotud glütsiini mõjuga termoregulatsioonile ja närvisüsteemile. See ei tähenda siiski, et glütsiin oleks unerohi või et see parandaks une kvaliteeti kindlasti kõigil inimestel.

Olemasolevad tulemused on huvitavad, kuid praegu ei ole piisavalt tõendeid, et teha kõigi tervete inimeste kohta lõplikke järeldusi. Seetõttu käsitletakse glütsiini pigem aminohappena, mille võimalikku rolli unega seotud protsessides alles uuritakse.

Glütsiin ja kollageen

Glütsiin on kollageeniga tihedalt seotud, kuna see on üks kollageeni peamisi aminohappeid.

Kollageenil on iseloomulik struktuur, milles glütsiin esineb iga kolme aminohappe järel. Tänu oma väikesele suurusele võimaldab glütsiin moodustada kollageeni tihedalt pakitud kolmikheeliksi struktuuri.

Seetõttu sisaldavad kollageeni või želatiini rikkad toidud märkimisväärses koguses glütsiini.

Normaalseks kollageeni sünteesiks ei ole siiski vaja ainult aminohappeid. Olulist rolli mängivad ka teised toitained, sealhulgas C-vitamiin ja vask, samuti tasakaalustatud toitumine tervikuna.

Millised toidud sisaldavad glütsiini?

Glütsiini leidub looduslikult valgurikastes toitudes. Eriti palju võib seda leiduda kollageeni sisaldavates toiduainetes.

Glütsiini looduslikud allikad on näiteks:

• želatiin;
• kollageenipeptiidid;
• liha;
• kala;
• linnuliha;
• mõned piimatooted;
• muud valgurikkad toidud.

Glütsiini kogus toidus sõltub üldisest valgu tarbimisest ja konkreetsetest toiduainetest, mida inimene sööb.

Tasakaalustatud toit, mis sisaldab piisavalt valku, annab organismile üldjuhul normaalseks toimimiseks vajalikud aminohapped.

Miks võtta glütsiini eraldi?

Glütsiini saab toidust ning organism suudab seda ka ise toota, mistõttu ei kuulu see asendamatute aminohapete hulka.

Toidulisandid võimaldavad aga tarbida konkreetset aminohapet kindlas koguses, ilma et peaks kogu toitumist muutma.

Seetõttu võib glütsiin olla huvipakkuv inimestele, kes soovivad lisada konkreetse aminohappe oma igapäevasesse toitumisrutiini.

Samas ei tohiks toidulisandit käsitleda mitmekesise toitumise asendusena. Valgud, köögiviljad, puuviljad, täisteratooted, kasulikud rasvad ja muud toiduained pakuvad organismile palju laiemat toitainete valikut.

Mida ütlevad teadusuuringud glütsiini kohta?

Glütsiini uurimine jätkub ning tulemused võivad sõltuda annusest, kasutamise kestusest ja uuringutes osalejate omadustest.

Täiskasvanutega tehtud 50 uuringu süstemaatilises ülevaates leiti kõige rohkem positiivseid tulemusi närvisüsteemiga seotud valdkondades. Samal ajal rõhutasid autorid vajadust suuremate ja paremini kavandatud uuringute järele, eriti tervete inimeste seas.

See on hea näide sellest, miks toidulisandite kohta käivasse informatsiooni tasub suhtuda kriitiliselt. Positiivsete tulemuste olemasolu üksikutes uuringutes ei tähenda tingimata, et sama mõju ilmneb kõigil inimestel.

Glütsiin ei ole seega „imerohi“ ega universaalne lahendus une, stressi või taastumisega seotud probleemidele. Tegemist on aminohappega, millel on organismis mitmeid bioloogilisi funktsioone ja mille omadusi uuritakse jätkuvalt.

Kellele võib glütsiin huvi pakkuda?

Glütsiin võib huvi pakkuda inimestele, kes soovivad täiendada oma toitumist konkreetse aminohappega ja paremini mõista aminohapete rolli toitumises.

Glütsiinile pööratakse tähelepanu eelkõige õhtuse rutiini, une, taastumise ja valkude tarbimisega seotud teemades. Toidulisandeid tuleks siiski käsitleda tervisliku eluviisi ühe osana, mitte une, tasakaalustatud toitumise või füüsilise aktiivsuse asendusena.

Kuidas valida glütsiini sisaldavat toidulisandit?

Kui otsustad lisada glütsiini oma toitumisse, tasub tähelepanu pöörata toimeaine kogusele portsjonis, toote vormile ning teistele koostisosadele.

Samuti on oluline järgida tootja soovitatud kasutusjuhiseid ja mitte ületada soovitatud kogust ilma asjakohase spetsialisti soovituseta.

Toidulisandi puhul võib lihtne koostis olla eelis: kui tead täpselt, millist ainet ja millises koguses tarbid, on oma päevase tarbimise jälgimine lihtsam.

Kokkuvõte

Glütsiin on väike, kuid oluline aminohape, mis osaleb organismis paljudes protsessides. Seda vajatakse valkude sünteesiks, see on oluline kollageeni koostisosa ning osaleb närvisüsteemi toimimises.

Teaduslik huvi glütsiini vastu on suuresti seotud selle võimaliku rolliga une ja taastumisega seotud protsessides. Mõned uuringud on andnud huvitavaid tulemusi, kuid olemasolevad tõendid ei ole veel piisavalt tugevad, et teha lõplikke järeldusi glütsiini mõju kohta kõigile tervetele inimestele.

Seetõttu on kõige mõistlikum käsitleda glütsiini mitte universaalse lahendusena kõikidele probleemidele, vaid aminohappena, mida leidub loomulikult nii organismis kui ka toidus ning millel on oluline roll erinevate süsteemide normaalses toimimises.

Tasakaalustatud toitumine, piisav valgutarbimine, regulaarne füüsiline aktiivsus ja kvaliteetne uni jäävad tervisliku eluviisi aluseks. Toidulisandid võivad seda alust täiendada, kuid ei tohiks seda asendada.